Uqhambuko lwemasisi kwiphondo loMntla Koloni lujongwa njengoluphelileyo. Oku bekungokokuHlaziywa koqhambuko lweMasisi olunikwe liZiko leSizwe leZifo ezoSulelayo ngoLwesihlanu, umhla 23 kweyeSilimela 2023.I-NICD ivavanye iisampulu zeserum eziyi-6360 zemasisi ukusukela kwiveki ye-epidemiological 40, 2022, apho i-1081 (17%) iqinisekisiweyo. Kule veki iphelileyo (iveki ye-23 ukuya kutsho kwiveki ye-24, 12/06/2023) kukho amashumi amabini aneemeko zemasisi eziye zaqinisekiswa elabhoratri kwilizwe lonke, uninzi lwabo lusuka eLimpopo (15).Ipesenteji yeesampulu zovavanyo lwe-positive (PTP) inyuke ukusuka kwi-26 % (18/67) yeesampulu ezivavanywe kwiveki yamashumi amabini anesithathu ukuya kwi-33% (2/6) yeesampulu ezivavanywe kwiveki yama-24.Kwiveki yama-23 (iveki ephela ngomhla we-17/06/2023), iphondo laseLimpopo linike ingxelo yeziganeko ezitsha zemasisi ezilishumi elinesithathu zizonke, ngelixa iimeko eziye zaxelwa ngamaxesha athile eMpumalanga (1) eGauteng (2) naseMpuma Koloni (2). Akukho matyala matsha abikiweyo KwaZulu-Natal naseNtshona Koloni. UMntla Ntshona kunye neFreyistata baxele amatyala kwiveki yeshumi elinesithoba.Imasisi sisifo esosulelayo kakhulu esibangelwa yintsholongwane. Izigulana ezinemasisi ziba nomkhuhlane kunye nerhashalala. Irhashalala ibonakala ngathi yincinci, ebomvu, amabala acaba phezu komzimba. Irhashalala ayenzi amadyunguza, kwaye ayirhawuzelelwa okanye ibuhlungu. Ezinye iimpawu ziquka ukhohlokhohlo, conjunctivitis (amehlo abomvu) kunye ne coryza (ukubaleka impumlo). Iingxaki zemasisi zinokuquka urhudo, ukuphelelwa ngamanzi emzimbeni, usulelo lobuchopho (encephalitis), ukungaboni kunye nokufa. Iingxaki zinzima ngakumbi kwabo bafumana imasisi beseziintsana ezincinci (ezingaphantsi kweminyaka emibini) nakubantwana abangondlekanga.